Mitmed meeled.

Uskumatu kui palju hirmu, kurbust ja debiilsust võib ühe õhtuga kuulda ja näha. Ja kui seda peaks veel tundma. Kõike seda sitta kõrvalt vaadates/kuulates, peaks ma kõigevägevamale (juhul kui on selline elukas) tänulik olema oma rahu eest. Ja nagu fakk, kas saan sellest alles nüüd aru kui näen, et on keegi kelle nahka ei tahaks mitte mingil juhul pugeda. Kallis D, ALATI kui abi vajad!