Olen juba mõned päevad Portugalis. Alustame mu esimesest lennureisist. Õhkutõus, väga okei. Lend ka. Aga maandumine. Ühe maandumisega sõin paki kommi ära. Neid Kalevi omi, karamelle. (Suu lagi oli pärast katki ja süda paha, kõrvad ikka lukus ja valutasid.)
Amsterdam oli Amsterdam. Okei, me peaaegu jäime lennukist maha! "Kuidas, kui seal oli neli tundi aega jobutada!" See on kunst mida ei saa vist õppida, see on loomulik anne.
Ja Lissabon!! Miski justkui rõhus seda linna. Võibolla tänavaärikad kes küsisid: "Do you want good sex or marijuana?" (ja seda kolm korda kümne minuti jooksul), kerjused, jalutud, naine kes mängis flööti ja tema ümber magasid koerad, tuvid (väga kribud tuvid, "Nagu tihased", ütles T tabavalt). Ju see on igalpool nii aga jah, Lissaboni öös on asju. Ja ka häid asju. Nagu Hostel "Yes" ja selle kodanikud, Super Bock (ei ole nagu meie ülivõimas Bock), tuledes linn, tänavad täis inimesi, kõik-kõik ja isegi need eelmised, halvamaigulised asjad, mis ma loetlesin on justkui osa sellest linnast ja vist ei tundugi kokkuvõttes nii häirivad.
Covilha (hääldus Kovilja) on teistmoodi. Siin on vaikne, mäed (liigutakse mööda teed üles ja alla, mitte edasi ja tagasi), turvamees kes mind Märiks nimetab (täiesti tema omal algatusel!), siin on nii palju erinevaid inimesi (rahvuseid, Erasmus noh), siin on Chemistry ja Caipirinha. Siin on nii soe, et ohkima ajab ja sisalikud ja palmid ja karvasemad kastanid kui meil (vähemalt tundub, et need on kastanid)!
Aga seal on mu kallis H, mu emme, mu sõbrad, mu kodu, mu kõik. Jah, peamine oled Sina, mu rahu ja hea tuju.
No comments:
Post a Comment