Tänane päevakene algas nagu ikka, üllatus-üllatus lauluga "Bleeding love". Selle laulu valis meile igapäevaseks K. Ja see laul keerleb mu peas ka veel siis kui ma neid tohutuid treppe mööda UBIsse ronin, purskkaevust möödun ja kohale jõuan. Alles siis ronib mu pähe tohutu hulk Portugali keelt ja annab Leonakesele puhkust.
Aga tänane hommik algas üllatusega, minu telefonikesel ei olnud enam levi. Halb märk esmapilgul, eksole. Aga ei, hoopis hea on see, sest mu telefoni arve on limiidi suurune (ma numbritest ei räägiks aga uskuge, väike see ei ole).
UBIs ei üllatanud mind miski, mulle ju meeldib see portuguése. Ja täna oli eriline tund, sain olla Eva Longoria, Superman, Bob Marley, Brad Pitt, Dracula ja Frankenstain. Siiski- siiski küll mitte üllatusena aga siiski tuli Mini teste. Ja siis tuli üllatus.. suhteliselt suur Mini teste oli. Tehtud küll sain, aga ma muidugi ei tea, võibolla mõtlesin Portugali keelele uue grammatika ja täiendasin pisut sõnavara ka. Andeks, andeks!
Oldud, mõeldud, tehtud. Peale kooli ajasime K´ga oma jalapoisid pepsikute alt välja ja tõttasime postkontorit otsima. Muidugi selleks, et ilusaid kaarte osta ja neid koju Emmele, K ja J´ile, Vanaemale, Vanaisale ja J´le saata. J´l ja Vanaisal tuleb sünnipäev ka kohe, väike kaardike oleks päris asjalik ju.
Lähme siis meie ja leiame postimaja suurema vaevata (kui välja arvata kohutav kuumus ja 1,5 min. liftis. Lifti kutsume me omavahel siin Free sauna´ks).
Aga kuna me nii mitte-portugalid välja näeme siis tõusis tervesse suurde ja pooltühja kontori ruumi kerge paanika. Keegi ju ei mõistnud mida me tahtsime! Lõpuks siis kui me seletasime käte ja jalgadega, et me tahame postkaarte selgus, et postkontoorist ei ole võimalik kaarte osta. "No okei, pole probleemi, ostame mujalt!" "Aga kust?!" Ja siis selgus, et fotopoest. Ja muide postkontoris on müügil raamatud. Olgu siis öeldud ka, et kaarte me ikka ei saanud. Fotopoes oli siestaaaaa!!!!! Mul juba vaikselt kopp sellest kuumusest!
Okei, kõik. Päev lõppes Paúli jõe ääres. Jõgi oli päris kobe, muidugi siis kui meeldivad madal vesi (väga madal),hais, surnud linnud ja kalad. Okei, ma liialdan ka veits aga mõnikord me ju liialdamegi. Ja jah, päike oli hea. Ja seltskonna üle ma ei ole kunagi kurtnud!
No comments:
Post a Comment