Mõnikord

Eriti õhtuti kuulem ma oma peas küsimust: "Miks ma siin olen?" või "Mida ma siin teen?" Ja täna ma küsisin ka K´lt seda. Aga ka tema ei teadnud vastust näiliselt lihtsale küsimusele. Vastus võiks ju olla selline: "Mari Sa tulid siia õppima ja endale tõestama, et saad hakkama! (Ja olgem ausad, ka lihtsalt mõnusalt aega veetma.)"

Aga mõnikord ma tõesti ei mõista seda olemist (Ma olen siin alles nädala!!)!! Ja mitte see nädal ei tundu ulmena vaid see kui palju nädalaid veel ees on.. Mitte, et ma ei oskaks hinnata seda võimalust mis mulle osaks on saanud.. Ma tõesti oskan ja hindan seda ja see oli ju minu otsus, minu valik!!
Aga mõnikord lihtsalt on nii kurb, et seda on võimatu sõnadesse panna ja mõnikord lihtsalt näivad asjad hullematena kui nad on ja ajaühik saab hoopis uue pikkuse. Veel pikema pikkuse ja kestab ja kestab.

Aga hommik on enamasti õhtust targem, õnneks.
Ja ma olen kindel, et inimene harjub. Harjub kõigega!
Ja ma tean, et me mõnikord lihtsalt igatseme rohkem kui teinekord!

(Mu postitus on küll 7. 08 aga tegelikult on minul veel ikka 6. august ja kell on 0:33)