kui kohvitassi lauapeale panekuga sõõmu ahmides nüüd algab päev nii ilus eriline
lõpuks üksisilmi omaette laterdades asjadest mis ammu leidnud lahenduse
pole olemas veel olulisemat kui see kus leidsin oma tee et minna üksi leida veel
üks üksik päev ja kohvi olematust tajuda nii kurvalt istudes ja igatsedes suures ringis
enam pole oluline kellega sa leiad oma tassikõrvalt suhkru peidad taskusse
sa hakkad astuma ja minema kuid üksi enam pole olemas siin paika mõtlemiseks
taskust leitud suhkur muudab päeva paremaks kui kohvikusse jäetud vihmavarju vaja oleks
kõrvus kauakuuldud kuulus mees kes pole ammu võitnud bingoga ja perelegi õnne toonud
harva juhtunud on imesid ja on vikerkaargi värvid ära vahetanud oma imestuseks päikesega
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment