Käisin eile vanalinnas, ühes tätoveerimis salongis.
Olnud seal juba jupike aega tuli sammud tagasi seada.
Tsau pakaa ja kõik tore..
... ja siis mina kõnnin trepist alla, veel teised silmad silme ees ja tundus korraks veel, et alumine uks on lahti.
AGA see oli vale vastus, jooksin hooga otse klaasi.
Nutt ja naer korraga kurgus koristasin oma väärikuse põrandalt ülesse ja varjasin kibedat valu ja veremaitset suus. Ise veel mõtlesin, et head klaasid ikka tänapäeval.
Selleks päevaks olin ülesse äratatud.
No comments:
Post a Comment