Dirty sex!?

"Terviseks!" See kõlab Eestimaal üsna tihti.
Klaase kokku lüües, kui keegi aevastab ja kindlasti on sel veel otstarvet.
Meie siis K, M ja T´ga ka kui tarvis kasutame seda väljendit.
Ja siis me EILC rahvaga ükspäev istusime restos ja lõime veiniga kokku.

"Terviseks!"

"Miks te Dirty sex ütlete kui kokku lööte?"

Ja nüüd kasutavad ka teised rahvused seda väljendit. Pidavat väga hästi meelde jääma.
Kõvv!

Nirvana, Ck ja kaks meid e. pikad tunnid ja magada ei tohi

"Calvin Klein- Laivis ja valitud seltskonnale"









Ema Tereesa mõtles, et ta ei viitsi enam head teha.


Ja sellepeale mõtles Kurt, et paneb pillile hääle sisse ja laulab ühe laulupoisi.

Covilhã mäed

Vallutades iseennast, päevad pole vennad ja õhtud ammugi mitte.
Ikka on hommik õhtust targem ja käitub paremini, teab rokem.
Õhtu kannab tihti roosasid prille ja naerab eufooriliselt.
Või teisel juhul ootab, muretseb, igatseb (minu isiklik eilne õhtu).
Mõnikord oleks vaja natuke hommikut ka õhtusse.
Ja tihti nii juhtubki, aga mõnikord on vaja natuke rohkem õhtut hommikusse.
Alati oleks vaja midagi rohkem.

Ja alati on üks "asi" õnnest puudu.
Ja siiski, ma ei ole õnnetu.
Vastupidi.

Número 3 e. peale jalkat kirjutame lühidalt

COMO VIVER EM PORTUGAL, NA COVILHÃ E COM OS PORTUGUESES?

Em Portugal. Em Portugal eu gosto de viver. Portugal é uma grande terra. Muito sol, mar e pessoas simpáticas. Eu gosto da cultura. Especialmente da música e do desporto (futebol). Eu gosto de ver futebol. Eu gosto de concertos da música também e acho que é uma música muito fascinante e melodiosa.

Eu quero conhecer a cultura de Portugal e viajar em Portugal. Eu vou visitar Aveiro no próximo mês com os meus amigos. Eu espero isso muito.

Na Covilhã. Na Covilhã eu gosto de viver. A Covilhã é uma cidade pequena, mas agradável e montanhosa. À tarde e de manhã está muito solarenga e à noite o Céu tem muitas estrelas. Eu gosto muito de estrelas.

Viver com os Portugueses. Os portugueses são muito simpáticos e comunicativos. Geralmente eles têm cabelo castanho e olhos castanhos. Acho que é muito bonito.

***

Em Portugal eu gosto muito de viver mas eu tenho saudades dos meus amigos, família e cão.

Mari

Veits EMO!!!

Kuulge teate mis, mul jumala sitt tuju hetkel ja tahtmine üldse midagi teha puudub (trabalha para casa ootab).
Jaaa, me võitsime mingi orienteerumis mängu parima kostüümi auhinna (see ei päästa päeva!) Okei, hea tiim oli.. Tänud M, sest tu falas portguése! Ja tänud Poola M, Sa oled lihtsalt supper pliks! Aga Sina P, Sa oledki selline nagu ma arvasin. Tühi!!!!!!

Ja tegelikult ma ei viitsi siia ka enam midagi lisada ja lähen retsin parem oma kätt või midagi!

Rapido, rapido!!

Eile oli nii ilus rahulik ja jahe õhtu.
Kõigepealt rääkisin maailma kõige tähtsamatest asjadest H´ga, siis vaatasin maailma kõige tähtsamat seriaali (Dr. House), lõpuks läksin magama.
Olin juba jupike aega voodis oma mõtteid mõlgutanud ja arvasin, et K juba ammu magab. Üritasin ka magama jääda.
"Sul ka ei tule und?", alustas K lõpuks vestlust, sest ilmselgelt oli tema ka ainult üritanud magama jääda.
Järgnes vestlus väga kaootilistel teemadel (inimsuhted, lapsepõlv, sõbrad, unistused, igatsused, mälestused), natuke naeru (või natuke rohkem) ja lõpuks vaikus (pikk vaikus, liiga pikk vaikus).
Üks lause jäi kummitama (ma ei mäleta kas see oli enne magama minekut või magama minekute vahepeal). K: "Homme tõuseme varem ja joome siin kohvi. Ei taha koolis raha kulutada." Mari muidugi ju nõustus, kõigil on TÄPE!!

Hommikul ärkasin "Bad Boy's" laulu peale. Ei see ei ole K uus äratuse meloodia!! See oli Toomas. "Te kooli ei tulegi või?"
Ja uskuge, enam ei olnud raasugi und mu silmis.
Viisteist minutit. Pestud, riides ja kammitud (okei, valetan. Ma ei kammi oma juukseid kunagi ja K ka eriti mitte).
Ja juba me tuterdame mööda Covilhã lõbusaid ja meie uniste nägude üle irvitavaid mägesid ja treppe allapoole, UBI´sse. K´l olid isegi traktori jäljed veel sügavast unest näos.

Õnnelik lõpp ju, jõudsime kohale.
Ja ammu teada ju, et parem Hilja kui Salme!
R veits mossitas, et hilinesime aga mis teha. Elu on selline!
Ja loos on moraal ka.

"Siis, kui Sa ei mõista mind ja ma tahan vaikida..."

Kenny

Kui kerge pohmelus on ja hommikul vara pole paremat teha siis võib South Park´i tegelasi paberist meisterdada.
Seda me K´ga siin parasjagu teemegi, meil on kerge pohmelus.

Heroiinisõltlane ja teised koletoredad sõnad

Mul on siin, Portugalis, üks lemmik raamat. Ta on juba üsna räbalaks loetud/otsitud.
Kaas on roheline. Ka natuke punast ja kollast. Valgete tähtedega on kirjutatud PORTUGUÉS-ESTÓNIO ja ka vastupidi.

Täna ja eile ja veel mõned korrad on juhtunud selline lõbus lugu, et kui ma oma kalli sõnaraamatu lahti teen (täitsa suvalisest kohast) seisab päises selline tore sõna: "Heroiinisõltlane (heróina-maníaco)". Huvitav, eksole! Ei, ei ärge valesti aru sage palun, minu ala ei ole ei heroiin, kokaiin ega ka muud ained. See on lihtsalt kummaline ja naljakas ja isegi natuke tüütav juba.

Ja ei, ega selle sõna tähendus või sõna ise ei ole naljakas. Tegemist siiski ju väga tõsise ja kurva asjaga, kohutava asjaga. Ja veel kohutavamaks muutus kui ma sõna "heroin addict" googeldasin (nagu ikka endast lugupidav uudishimulik inimene teeb) ja vaatasin pilte (ja khmm esimese asjan muidugu Amy Winehose pildid). Palju õpetusi kuidas üle saada, kuidas valmistada, tarvitada, kuidas ära tunda kraami ennast ja sõltlast, kellelt osta, kust osta, miks osta, kui palju osta. INTERNETT ON VÕIMAS!! Prrrr...

Must- valge maailm..

.. paistab värvitelekast. (Nii laulis/laulab Villu Tamme kollektiivis J.M.K.E)

K taaselustas minus must- valge vaimustuse. Ja juhtus ka värvilisemaid.

Minu värvitult värvilised teosed:

















Ja K mimekülgselt must- valged tulemused:











Ja lõpetuseks mu üks natuke ja teine liiga värviline pilt:

Vicky Cristina Barcelona

Film mis räägib ise enda eest! Oleks vale öelda, et ma ei ole ammu nii head filmi näinud, sest ma ei ole ammu ühtegi filmi näinud!
Ja viimased elamused on õnneks läinud st. väga meeldinud.
Ma ei ole eriti filmisõber. Aga nüüd ma olma palava pea ja tüdimusega (internetist) võtsin ühe teose ette ja ei kahetse.
Ja Penelope on selles filmis kõige-kõigem üldse.

Kallis, Sa tunned millest see laul räägib!

Vanad head asjad

"Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja!" Nii vist kõlas mingi ütlus, või misiganes.

Aga siit siis küsimus: "Mis saab kui vanad asjad koguaeg meeles on!?"

"Vanad head asjad."

EILC e. rohkem kui üks salakeel

Ühel hommikul, pühapäeva hommikul, koputas C Ungarist meie uksele ja palus abi. "Why not!" Krabasieme Läti A ka kaasa. Abi point seisnes selles, et esiteks pidid kõik (niipalju kui meid tol hetkel kodus oli) ütlema Ungari keeles "Palju õnne sünnipäevaks, Annikö!". No seda ma enam ei mäleta kuidas see kirjapilt oli aga jah, ära tegime. Teiseks pidid kõik oma keeles õnne soovima (sellest lisasin allapoole video). Ja kõige pointim point oli see, et C õel oli sünnipäev ja see on ju nii äge kingitus!!

Selle hommikuse uksekoputuse tagajärg oli see, et ma hakkasin mõtlema kui palju keeli me siin, Covilhãs, räägime/kuuleme. Minu põhilised keeled on portugali-, inglise- ja eesti keel. Eesti keeles jauran, seletan ja laulan K, M ja T´ga. Inglise keeles kogu ülejäänud seltskonnaga ja portugali keeles koolis ja pisteliselt kõigiga kõigest rääkides. Porugali keeles tänamine, tervitamine ja tsautamine sai meil kohe harjumuseks. Pole ju raske: "Olá!" "Obrigada" "Bom dia" jne...

Hiljem, eile, kui ma vaatasin Meie õnnesoovist videot tekitas see nii hea tunde. Kõik keeled on nii erinevad, nii ägedad ja lahedad ja nii omased just neile, kes seda räägivad.. justkui igaühe oma salakeel.. ja ikka me saame nii üheselt ja ilusti suhelda, meile kõigile arusaadavas ja rahvusvahelises, inglise keeles (tulevikus loodetavasti kahes- inglise ja portugali). Muidugi kohati tuleb abiks võtta veel kaks väga levinud keelt: body language ja voice language.

Kahjuks, kahjuks ei õnnestunud mul videot lisada. Võibolla teinekord proovin uuesti.

Número 2 e. teine ja halvem

Na residência.
Eu moro na residência. Eu costumo morar na residência em geral. Estou habituada a morar com muitas pessoas, numa residência. Aqui há uma diferença, aqui moram diferentes nacionalidades. Isto não é problema. Nós falamos inglês na residência.
De manhã.
Nós levantamos às 8 horas e 15 minutos. Aqui está quente e dormimos bem. Mas nós temos de lidar com o calor.
Depois de acordar nós tomamos duche e preparamos pequeno-almoço (sandes e café). Comemos rapidamente. E então apressamos para a universidade.
À tarde.
Depois de curso de Português nós almoçamos. Normalmente nós almoçamos na cantina. Cerca das 14 horas nós temos actividades. Por exemplo nós vamos à piscina ou temos excursão. Voltamos para a residência à noite, quase às 19 horas.
À noite.
À noite nós temos de fazer trabalho para casa. Jantamos na residência. Normalmente eu preparo e como o jantar com amigos. Às vezes nós tomamos uma cerveja ou vinho no café, costumamos ir á discoteca ou jogamos cartas. Normalmente nós vamos dormir cerca das 12 horas.
Mari

Rahu

Nüüd kui on uus artigo õpetaja R´ile teele saadetud, Portugali põrsaste (meie korterikaaslane ja tema BF) järgi köök ja vannituba puhtsaks nühitud ja ainult kõht veel koriseb, võib vabalt lihtsalt voodile sellili visata ja ei pea kohe üldse mittemidagi tegema. Nüüd on kõik veel vabatahtlikum kui enne. Sellesmõttes, et R´ile artigo saatmine oli vabatahtlik kohustus ja koristamine ka, sest ei jõudnud enam neil tilkasi seal köögi põrandal kannatada, ainult nende nõusid me ära ei pesnud. See oleks juba ilmselge liialdamine olnud!
Ja tänast on ainult natukene järel ja on paras aeg kuulata head Eesti muusikat ja suhelda nendega kellest ma päriselt hoolin.

Hispaania

Sealt me oleksime võinud Hispaania piiri näha, me ei näinud, sest me ei teadnud kus see on.. aga me nägime Hispaaniat.

Üllatused, Paúl ja Tele 2

Tänane päevakene algas nagu ikka, üllatus-üllatus lauluga "Bleeding love". Selle laulu valis meile igapäevaseks K. Ja see laul keerleb mu peas ka veel siis kui ma neid tohutuid treppe mööda UBIsse ronin, purskkaevust möödun ja kohale jõuan. Alles siis ronib mu pähe tohutu hulk Portugali keelt ja annab Leonakesele puhkust.
Aga tänane hommik algas üllatusega, minu telefonikesel ei olnud enam levi. Halb märk esmapilgul, eksole. Aga ei, hoopis hea on see, sest mu telefoni arve on limiidi suurune (ma numbritest ei räägiks aga uskuge, väike see ei ole).
UBIs ei üllatanud mind miski, mulle ju meeldib see portuguése. Ja täna oli eriline tund, sain olla Eva Longoria, Superman, Bob Marley, Brad Pitt, Dracula ja Frankenstain. Siiski- siiski küll mitte üllatusena aga siiski tuli Mini teste. Ja siis tuli üllatus.. suhteliselt suur Mini teste oli. Tehtud küll sain, aga ma muidugi ei tea, võibolla mõtlesin Portugali keelele uue grammatika ja täiendasin pisut sõnavara ka. Andeks, andeks!
Oldud, mõeldud, tehtud. Peale kooli ajasime K´ga oma jalapoisid pepsikute alt välja ja tõttasime postkontorit otsima. Muidugi selleks, et ilusaid kaarte osta ja neid koju Emmele, K ja J´ile, Vanaemale, Vanaisale ja J´le saata. J´l ja Vanaisal tuleb sünnipäev ka kohe, väike kaardike oleks päris asjalik ju.
Lähme siis meie ja leiame postimaja suurema vaevata (kui välja arvata kohutav kuumus ja 1,5 min. liftis. Lifti kutsume me omavahel siin Free sauna´ks).
Aga kuna me nii mitte-portugalid välja näeme siis tõusis tervesse suurde ja pooltühja kontori ruumi kerge paanika. Keegi ju ei mõistnud mida me tahtsime! Lõpuks siis kui me seletasime käte ja jalgadega, et me tahame postkaarte selgus, et postkontoorist ei ole võimalik kaarte osta. "No okei, pole probleemi, ostame mujalt!" "Aga kust?!" Ja siis selgus, et fotopoest. Ja muide postkontoris on müügil raamatud. Olgu siis öeldud ka, et kaarte me ikka ei saanud. Fotopoes oli siestaaaaa!!!!! Mul juba vaikselt kopp sellest kuumusest!
Okei, kõik. Päev lõppes Paúli jõe ääres. Jõgi oli päris kobe, muidugi siis kui meeldivad madal vesi (väga madal),hais, surnud linnud ja kalad. Okei, ma liialdan ka veits aga mõnikord me ju liialdamegi. Ja jah, päike oli hea. Ja seltskonna üle ma ei ole kunagi kurtnud!

Número 1 e. esimene päris oma artikkel

Olá, chamo-me Mari, sou da Estónia. Sou estudante, eu estudo engenharia têxtil na Universidade da Beira Interior. Eu tenho vinte e um anos. Eu moro na Covilhã na residência.
Eu estou na Covilhã com minha amiga Kaija. Ela é também estudante na UBI.

Eu gosto do tempo de Portugal. Eu gosto do sol e a Covilhã é agradável, particularmente à noite. A Covilhã é boa, calma, pequena e limpa. As ruas da Covilhã são íngremes.

Eu tenho de estudar português. Na minha opinião, isto ajuda-me nos meus estudos. Isto é útil. Eu tenho aulas de português ás 9.30.



Aqui há pessoas simpáticas da Hungria, da Alemanha, da Eslovénia, do Japão, da Letónia, da Estónia, da República Checa, da Polónia, da Eslováquia, da Bélgica e da Inglaterra. Eles são estudantes.

O meu café favorito é o Soda. Eu bebo meia de leite no café e como tosta mista. Eu gosto da culinária local.

Eu estou feliz por estar aqui!

Mari

Amigos

Mõtsin siis, et panen siia ka need inimesed kellega ma Covilhã´s oma õppetööd teen ja niisama hängin ja tsillin. See pilt ei ole küll väga informatiivne, sest on väike jne. aga paremat mul ka ei ole hetkel võtta! Teine pilt on lihtsalt kõvv mu arust.. Eriti T´i nägu!
Ja nagu Eesti vanasõna ütleb: "Parem ikka kui mittemidagi!" (Okei, see vist ei ole vanasõna!)
See seltskond on palju eri isiksusi, rahvusi, kultuuri ja vaateid aga kuna me kõik siin oleme ja püüdleme sama eesmärgi poole siis jah, mis seal salata, kõigil meil peab olema midagi ühist.. Ja tõesti, huumorit saab rohkem kui euro eest!

Reality .

Tükike Portugali agulit .



Foto: Marko Silla

Tragedy and Comedy

Kui oled väsinud ja toetad K´ga Covihas vastu muuseumi sammast, siis tuleb mees ja ütleb, et te olete nagu tragöödia ja komöödia (mina siis seekord traagilisemas rollis). Ja mis teha kui keegi nii hästi meist natukest näeb.

Mõnikord

Eriti õhtuti kuulem ma oma peas küsimust: "Miks ma siin olen?" või "Mida ma siin teen?" Ja täna ma küsisin ka K´lt seda. Aga ka tema ei teadnud vastust näiliselt lihtsale küsimusele. Vastus võiks ju olla selline: "Mari Sa tulid siia õppima ja endale tõestama, et saad hakkama! (Ja olgem ausad, ka lihtsalt mõnusalt aega veetma.)"

Aga mõnikord ma tõesti ei mõista seda olemist (Ma olen siin alles nädala!!)!! Ja mitte see nädal ei tundu ulmena vaid see kui palju nädalaid veel ees on.. Mitte, et ma ei oskaks hinnata seda võimalust mis mulle osaks on saanud.. Ma tõesti oskan ja hindan seda ja see oli ju minu otsus, minu valik!!
Aga mõnikord lihtsalt on nii kurb, et seda on võimatu sõnadesse panna ja mõnikord lihtsalt näivad asjad hullematena kui nad on ja ajaühik saab hoopis uue pikkuse. Veel pikema pikkuse ja kestab ja kestab.

Aga hommik on enamasti õhtust targem, õnneks.
Ja ma olen kindel, et inimene harjub. Harjub kõigega!
Ja ma tean, et me mõnikord lihtsalt igatseme rohkem kui teinekord!

(Mu postitus on küll 7. 08 aga tegelikult on minul veel ikka 6. august ja kell on 0:33)

Kallis, ma ei joo iga päev!

Niisiis mina ja K otsustasime "Metsas lõvi (vms.)" ehk liftika kasuks!
Muide seal pakutav vaade on parim!

Caipirinha!

Võib vabalt kodus järgi proovida!



Aga võib ka minna lifti kõrvale cafe´sse!

Boa tarde!

Olen juba mõned päevad Portugalis.
Alustame mu esimesest lennureisist. Õhkutõus, väga okei. Lend ka. Aga maandumine. Ühe maandumisega sõin paki kommi ära. Neid Kalevi omi, karamelle. (Suu lagi oli pärast katki ja süda paha, kõrvad ikka lukus ja valutasid.)
Amsterdam oli Amsterdam. Okei, me peaaegu jäime lennukist maha! "Kuidas, kui seal oli neli tundi aega jobutada!" See on kunst mida ei saa vist õppida, see on loomulik anne.
Ja Lissabon!! Miski justkui rõhus seda linna. Võibolla tänavaärikad kes küsisid: "Do you want good sex or marijuana?" (ja seda kolm korda kümne minuti jooksul), kerjused, jalutud, naine kes mängis flööti ja tema ümber magasid koerad, tuvid (väga kribud tuvid, "Nagu tihased", ütles T tabavalt). Ju see on igalpool nii aga jah, Lissaboni öös on asju. Ja ka häid asju. Nagu Hostel "Yes" ja selle kodanikud, Super Bock (ei ole nagu meie ülivõimas Bock), tuledes linn, tänavad täis inimesi, kõik-kõik ja isegi need eelmised, halvamaigulised asjad, mis ma loetlesin on justkui osa sellest linnast ja vist ei tundugi kokkuvõttes nii häirivad.
Covilha (hääldus Kovilja) on teistmoodi. Siin on vaikne, mäed (liigutakse mööda teed üles ja alla, mitte edasi ja tagasi), turvamees kes mind Märiks nimetab (täiesti tema omal algatusel!), siin on nii palju erinevaid inimesi (rahvuseid, Erasmus noh), siin on Chemistry ja Caipirinha. Siin on nii soe, et ohkima ajab ja sisalikud ja palmid ja karvasemad kastanid kui meil (vähemalt tundub, et need on kastanid)!
Aga seal on mu kallis H, mu emme, mu sõbrad, mu kodu, mu kõik. Jah, peamine oled Sina, mu rahu ja hea tuju.