Käisin eile kinos, Sex and The City´t vaatamas.
Minek:
Lonkisime Kaijaga läbi sooja öö Serra Shopingu poole. Tee ei tundunudki nii pikk. Jõudsime kohale ja võtsime kahepeale suured pica-pocad ja koola. Maksime ära ja astusime saali. Uksel seisime ja imestasime, keegi ei söö popikaid, mis värk!?? Nii me siis istusime ja krõbistasime kahekesi ja mõtlesime, et nii fasiiooon ka ei oleks ju, et kinos ka enam popcorni näksida ei või.
Kujutan ette kui närvi me teisi oma krõbistamise ja hea magusa(kinos on ainult magusad popikad!!) krõbuskite lõhnaga ajasime. Peal poolt filmi on siin kombeks intervalo(vaheaeg). Aeg pissitamiseks ja veel milleks iganes keegi jõuab ja tahab. Peale pausi tegid kõik fasiooni inimesed pattu :DD. Enamused tulid vaheajalt tagasi suured mürnikud popcorniga täidetud. Ma olin nii õnnelik! Ja vaatasin filmi ja tundsin, et olen natuke nagu Eestis.
Filmist:
Film täis ilusaid inimesi, tundeid, säravaid asju, kõrgeid kontsi, seksikaid mehi, üllatavaid momenti ja inimlikke hetki.
Ma lihtsalt nii väga nautisin seda kogu kupatust, et sõnades ei tunduks see üldse nii hea ja soe. Film kus suurlinna rikaste glämm on ühendatud kõige haavatavamatega maailmas- abielu, armastuse ja perega. Pisarad ja naer läbisegi.
Lootsime Kaijaga muidugi, et neiude noorusaastatest tuleb rohkem juttu, see jäi kuidagi pealiskaudseks. Soovitan väga kõigil seda vaatama minna! Lihtsalt peate!
Tagasi koju:
Teel ma hakkasin mõtlema sõpruse olemuse ja selle peale, kui tähtis on ikka leida need õiged naised enda ümber, need kellega oleksid nõus luurele ja shopingule minema. Kui palju loeb see, et Sul on kellega rääkida ja kõige tähtsam, et Sul on mida rääkida. Peaaegu terve tee jalutasime küllalt tasa, vahest poetasime midagi filmist ja natuke rääkisime muust. Mõnus soe õhtu oli, aga varbad hakkasid tasapisi külmetama.
No comments:
Post a Comment