***

Rahvaste mõte jääb kõlama õhku
Peale ühe on keegi siin veel
Kui joome ja õhtuti läheme põhku
Siis kohtame teisi omaenese teel

Ja lõputut vaikust me näha ei saa
Sest rahvaste mõte on kõlamas õhus
Lõpuks ka omaks on võõras maa
Ja tunne et olengi kodus