Õde läks sünnitama!

Täna hommikul kell 6.45 helises mu telefon, ma olin nagu väike miki voodis püsti ja hõikasin rõõmsalt telefoni: "Jaaa!"
Lõpuks!
Emme ju helistas, ta pole mulle peale mu esimest päeva, kui ta ajavahe peale ei mõelnud, kella kuue ajal helistanud.
Teadsin ju juba kui helinat, läbi une, kuulsin, et nüüd sünnitame. Nüüd hiljem kuulsin, et kogu trall oli juba peale hakanud peale nelja(Eesti ajas). Mina ei olnud siis veel magama jäänud.

Nüüd ma siis jätan kõike meelde mis tänase päevga seotud on. Ilma ja kõike. Mul oli vanatädi Salme, kes ikka teadis, mis sünnipäeval mis ilm oli ja millisel sünnipäeval oli täpselt selline ilm nagu sündimise päeval. Ta tuli Varbolast bussiga Pärnu maantee äärde ja siis läbi metsa Haiba- ju siis teepeal jäigi kõik nii hästi meelde.
Mu enda ajukillule ei jõua isegi eelmise aasta andmeid kinni pidada. Nohh, aga kuna ma tänasest heaks tädiks hakkan siis väike mälutreening ei tee paha.

Nüüd ma lähen kooli oma kahte eksamit tegema ja projekti esitama. Viimane koolipäev ju!