Mul on kirjutamise kriis, see on täitsa vägisi kirjutatud post. No, et äkki saan soonele.
Lõunasse lendasime häälega. 11 autot. Rahvast seinast seina- rullnokkadest karjakasvatajateni ja veel igasuguseid. Emotsioone oli ka igasuguseid- kohati, keset tühermaad nutt kurgus näpuga kaardil järge ajades tuli vägisi isegi mõte peale, et miiiiksss ma bussiga ei sõida. Teine hetk maanteel seitsme tuule suunas jalutades(kohati me vaevu mõistsime, kus oleme ja kuhu suunda peame edasi minema) täitis keha ja hinge piiritu vabadus ja hing hüppas, kõik oli sel hetkel võimalik!
Lõpuks kui kohale jõudsime oli rõõm kui suur ja kasvas veel kui poiskad(EESTLASED!!!!) meile suurte kellade kõrvale järgi tulid. Arutasime Kaijaga seal, kas me näeme huvitav kodutud välja või, suht kähmakad olime ja mu katkised teksad on ka mujal kõneainet ja näpunäidet pakkunud. Blahh.
Sellekorra kodus. Natuke veel ja oligi melu täies hoos, grill ja vein ja nii palju eesti keelt. Kui hea, nii hea oli kuulata lihtsalt möla Eesti keeles. Ja naljad, Eesti naljad eesti keeles! Lihtsalt niii hea!! Ööpeale nägime palju: tähti, politseid, taksojuhte, vett ja männikäbisid! Ja avastasime, et maailm on nii väike. Kuulsin oma(Haiba) küla uudiseid Portugalis, endajaoks täiesti võõralt inimeselt.
Hiljem, järgmisel hommikul, saatsin Enricole hädakisa smsi, et tahan nüüd Laaagosesse(50 km), seal toimus suur Erasmus miiting!! Kuna tal tulek natuke aega võttis siis enne saime pulmas kontvõõrad olla, naistejutte ajada ja rannas karpe korjata ja veel avastada, et Eesti on ikka maru pisuke.
Siis Laagos. Erasmused on hullud, on!! Minu plaanitud üks öö venis kahe ööseks. Kuidagi jube suur vabadus tuli peale rannas peesitades. Tundus, et kõik argiasjad on võimalik hetkeks ära unustada, edasi lükata ja olematuks muuta. Unustasin, lükkasin ja muutsin, nüüd vaatan kuidas end jälle joonele ajada.
Lagoses hotelli eest ma ei maksnud, lihtsalt vajusin sisse, kui jõudsime oli juba pidu kõrges. Peoks baaris olid ka home made käepaelad, isegi ei tea täpselt kelle kavalus see oli aga lõhnab Hispaania järgi. Ja need tõesti töötasid. Niih.
Kokkuvõttes oli see mu kõige ujuvam puhkus üldse, igapäev sai poolvägisi riietega kuskile bassusse või purskkaevu maandutud. Päevasel ajal täitsa vabatahtlikult ja uikaritega.
Tagasi tulin Elsaga, ühe autoga punktist A punkti B. Nii hea oli. Energia oli otsas ja uni oli silmas. Lõpuks oli nii hea kodus olla, kuhjunud tegemiste ja muude teada-tuntud asjadega.
Täna tuleb Kadri mulle Inglismaalt külla. Orgunniga on probleemid(nagu minupuhul alati). Aga ehk läheb ka seekord õnneks. Alati on ju läinud, miks nüüd ei peaks. Homseks plaanin Lissaboni ja edasi vaatab asjade käigus.
Selle nädalavahetuse sõnum on lihtne: hommik on õhtust selgem aga mitte alati.
No comments:
Post a Comment