Peep Vain ja Airport Jam... ja Kaija

Loen lõpuks, suurest igavusest ja mitte nii suurest motivatsiooni ja eneseabi vajadusest, Peep Vainu raamatut "Kõige tähtsam küsimus". Ja kui see läbi on hakkan lõpuks lugema ka raamatut "Videvik" Päris ajast maas olen ju, vean kihla, et pooled universumist on vampiiri jampsiga maha saanud ja poole inimesed Eestist on Vainu vaimuvälgatustega kursis.

Peep Vainuga olen rahul, olen alati projektipõhist unistamist praktiseerinud. Muidugi seda kõike sel kombel sõnastamata. Listikesed ja sõnastatud eesmärgid raamatute vahel ja märkmikus on olnud alati väga olulisel kohal ja kui kuskile linnukese "done" saab järgi joonistada on ütlemata uhke ja tubli tunne. Ausalt, see töötab!
 Muidugi juba esimese paari lehekülje jooksul soovitas Peep mul ülikool pooleleli jätta. Aga see on juba muu ja veits hapu teema.
Vain mulle meeldib, siiamaani, eks loen edasi.

Homme lähen tööle. Airport Jamile Haapsallu. Tore on täna, üle aasta, mõelda, et homme lähen tööle. Homme lähen tööle! 

Aa.. Kaija jõuab ka täna koju.. türgist. "Tere Kaija!"

Maagi päevik

Emme saatis mulle sünnipäevaks paki kus oli raamat. Ja veel palju muid asju.
Et, sünnipäeval ikka Eesti shoksi, Vana Tallinnat, juustu ja sinki pakkuda. Ja põdravorsti.

 Sest, Emad lihtsalt teavad mis lapsed tahavad.

Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik"
Pole ammu juba lugenud. Uue raamatu lõhna tundnud, viimati oli selleks sõnastik.
Ka kasulik.
Ja igatsus oligi juba peal.
Aitähh, Emme!!!