Minu Sahara

Teate, kui te lesite diivanil keset hiiglaslikku Sahara kõrbe suures vaipadest koosnevas telgis, taevas on kergelt pilves kuid tähed ja mitte päris täiskuu paistavad nii lähedal ja nii eredalt, et neid on võimalik hea tahtmise juures peaaegu katsuda.
Kui teie pepsik ikka veel valutab kaamliga ratsutamisest(!?) ja kõht on lõpuks täis ja soe on ja pesta tahaks aga ei saa, sest vett ei ole, liiv krigiseb hamba all, peas, kõrvas ja igalpool mujal.
Kui teiega koos on just need inimesed kellega te sel hetkel koos olla tahate, ja isegi rääkida ei ole vaja, kui te kuulate just seda muusikat mida mängivad trummidel kõige paremini inglise keelt rääkivad araablased ja hiljem nad õpetavad ka teile kuidas trummist just SEDA rütmi välja võluda ("Estonia, Its Your turn!!"), siis võite seda hetke lugeda täiuslikuks.
Mina loen.