Eile tekkis meil K´ga suurepärane mõte teha endale kingitus ja minna teatrisse, vaimu toitma.
Koolist võetud roosa flaiku, vihmavari ja natuke eurosid näpus läksime teatripoole kell 21 juba. Muidugi, et varem kohal olla.
Etenduse alguseks oli märgitud 21.30.
Tegelikku etenduse algusaega ma võiksin ainult aimata, sest ma ei vaadanud kella. Ja kell 21.30 see mitte ei alanud.
Niisiis istusime pisikesse ebamugavate istmtega saali ja lavale läks mees. Ja see mees hakkas rääkima paljudes keeltes. Ja ka meie eesti keeles. Mees: "Keelatud maa, ma tunnen end siin, Sind otsin ja jälle me vahel on piir." Jupike siis laulust Keelatud Maa. Me K´ga olime sellest sedavõrd vaimustatud/meelitatud, et mees märkas meid, viipas meie poole ja ütles: "Estonians."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment