
Ma vist ei üllata kedagi kui ütlen, et kahjuks ei ole Amyke viimasel ajal oma geniaalsuse ja ülima musikaalsusega ajakirjade, ajalehtede esikaantel. Pigem hoitakse silma peal kõigel halval ja veel halvemal mis Teda saadab (narkootikumid, kehakaal, räpane lahutus, alkoholism, probleemid St. Lucia saarel).
Mulle aga tähendab Winehouse midagi. Ta on kuidagi sügav ja väga isemoodi. Teps mitte ei ole keegi selline nagu tema. Kõik temas ja tema muusikas. Jah, esimesena muusika ja lüürika, teisena aga tema olek ja välimus (soeng, meik, tatoveeringud, riided). Ja kui ma nüüd ausalt ütlen, meeldib mulle ka see, et ta paljudele ei meeldi. Ja, et ta on nagu üks suur hunnik õnnetust. (ärge valesti aru saage, palun).

Muusika, muusika, muusika.. Muusika on üks oluline osa mu pikkadel, üksildastel jalutuskäikudel ja bussisõitudel. Ja kuna minu sissekanne on Amy Winohousest siis ma arvan, et see ei ole üllatus, et mu mp3´es on just selle naise muusika (muidugi ka Nirvana ja Radiohead).
Nii nii, enam ei ole midagi teha.. lasen mõne tatoo juurde, natuke värvi, soengut ja VOILAA (natuke õpetusi siit ja siit)!!
No comments:
Post a Comment