Peale kooli läksin Panheadi kohvile. Kohvitamas/ teetamas oli enne mind juba väike hulk tuttavaid nägusid. Huvitav koht on see, kohtumispaik.
Latte ja muu jama kõrvale tulid jutuks kinnisvara hinnad siin ja mujal, pagasite kontroll lennujaamades, staaritsemine kukuswoodsisjamujal, Schwarzenegger, Cosmo kuu horoskoop ja paljud teised elulised ning väga olulised teemad.
Kui olin end juba tunnike minekule seadnud passisin veel tunnikese ja siis marssisin tuima näoga, läbi kõige jama, mis taeval pakkuda oli, Viru keskuse poole. Istusin bussi, piletit ei ostnud ja isegi ei mõelnud, et kontrollid võiksid tulla. See oli välistatud. Hoopis mõtlesin, et raibe, kui väga oleks vaja minna kuskile, kus varbad sooja vette kasta, klaasist magusat ja eriti kleepekat koksi libistada ja üldse mitte kasulik olla vaid täiesti kasutu. Telefoni jätaks ka koju ja meiliaadressi parooli unustaks lihtsalt ära.
Koju saadaks veel postkaardi sõnadega: "Lihtsalt nii hea on olla!" Ja päikese joonistaks ka peale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment