Kogu kodus olemise olemine on minult võtnud kõik energia, blogi kirjutamiseks ei ole auru ja ka vajadust?!
Ei tea.
Hetkel olen nagu ajamasina kapslis, istun Nõmme tee ühikas joon greibi mahla ja söön kiir makarone. Pärast väike 2in1 kohvi ja ongi kõik täpselt nagu aasta tagasi.
Hommikul käisin töövestlusel. Viru 3 uksetaha oli kogunenud nii mõnigi neiu sooviga asuda tööle vanalinnas, mina ka.
Peale veisikest ootamist lasti meid uksest sisse, õigesse ruumi viisid meid üüratud trepid. Kui olime roninud täiesti, selle vana ja suure vanalinna maja, katuse alla jagati meile kõiglile leht paberit mustvalgete pildikestega Tallinna vanast linnaosast. Natuke ma mõtlesin ja juurdlesin, muidugi tundsin ära Presidendi lossi ja raekoja hoone... sellest aga ei piisanud. Niisis, ma andsin alla, andsin oma paberi vähimagi kriipsuta tagasi ja teatasin, et see töö ei ole mulle. Kõik.
Eile käisime Reine, Sassi ja Rogeriga korra Hollywoodis. Enne tuuritasime niisama linnapeal ja tegime asja mõnda baari ja asja mõndede inimestega. Tore õhtu oli aga sain aru, et selles elus ei ole mitte midagi muutunud.
Enne eilset olin paar päeva maal, aitasin vanaemal kasta ja maasikaid korjata. Pärisin ka mil herneid võiks vaatama hakata aga vanaema vastas, et sel aastal vist ei tulegi. Kurkide kastmise eest preemiaks sain esimese kurgi.
Enne kodu olin paar päeva Haapsalus oma imeilusa õetütre ja õe ja enda peredega. Päevad möödusid rannas või kakaseid mähkusid vahetades.
Ma tegin veel palju imelisi asju ja mind valdas palju imelisi emotsioone aga ma lihtsalt ei jaksa meenutada enam, veits soe on.
Mu blogi vist enam kaua ei kesta... **muahh
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment