Together, in all of my Lives

"Trying to forget someone you love is like trying to remember someone you never met."

 

Peep Vain ja Airport Jam... ja Kaija

Loen lõpuks, suurest igavusest ja mitte nii suurest motivatsiooni ja eneseabi vajadusest, Peep Vainu raamatut "Kõige tähtsam küsimus". Ja kui see läbi on hakkan lõpuks lugema ka raamatut "Videvik" Päris ajast maas olen ju, vean kihla, et pooled universumist on vampiiri jampsiga maha saanud ja poole inimesed Eestist on Vainu vaimuvälgatustega kursis.

Peep Vainuga olen rahul, olen alati projektipõhist unistamist praktiseerinud. Muidugi seda kõike sel kombel sõnastamata. Listikesed ja sõnastatud eesmärgid raamatute vahel ja märkmikus on olnud alati väga olulisel kohal ja kui kuskile linnukese "done" saab järgi joonistada on ütlemata uhke ja tubli tunne. Ausalt, see töötab!
 Muidugi juba esimese paari lehekülje jooksul soovitas Peep mul ülikool pooleleli jätta. Aga see on juba muu ja veits hapu teema.
Vain mulle meeldib, siiamaani, eks loen edasi.

Homme lähen tööle. Airport Jamile Haapsallu. Tore on täna, üle aasta, mõelda, et homme lähen tööle. Homme lähen tööle! 

Aa.. Kaija jõuab ka täna koju.. türgist. "Tere Kaija!"

Tallinn täna hommikul

hommikul kui linna läksin
jalutasin vanalinnas
kolm tundi
märkasin vitriinidel ja poodides
ja seintel
nii palju vene kraami
mustreid ja matrjozkasid
ma ei imesta enam
kui keegi imestab
eestil on oma keel?!
ja oma rahvas ja pealinn
kultuur ja tugev tahe..


mu kingad hõõrusid
valged kingad
uued
kuid viisid edasi

mereäärde
linnas
täpsemalt puiesteele
mere
baari korraks
kümneks minutiks
hiljem koju
bussiga
esmaspäeval tagasi
et jääda käima edasi
kui õnne on
ja tahet...

Et liha jääks luudele..

Minu ajamasin

Eile, kui olime Reintsiga linnas luugid lahti saanud ja meeletu isu Rummu ujuma minna tuli, otsustasime Haiba tulla. Kuna bussid siia sõidvad laupäeviti koleharva tulime häälega. Autos oli koomiline istuda, keskealine härra kuulas reisisaateks äärmiselt kõvasti deth metal´it.
Istusime Reinega tagaistmel nagu väikesed mikid ja vastasime ainult aeg-ajalt mehe pärismise peale, et jah Kernu oli selle koha nimi.

Õhtul sai Rummust Maidla ja grillimiseks Intsu vanaema aiamaa. Nagu vanasti. Taustaks leierdasi Vennaskonna ja Tuberkuloitedi kustumatud, kulumatu ja ajakindlad hitid nagu Mõrtsukdaamid, Disko, Tinasõdur ja paljud-paljud teised. Liha sai ikka natukene kõrbenud, sest rääkida oli palju.

Kõik oli nagu vanasti ainult meie olime muutunud- suuremateks. Ja keerulisemateks.


Vana armastus :)

kaheksa päeva Eestis

Kogu kodus olemise olemine on minult võtnud kõik energia, blogi kirjutamiseks ei ole auru ja ka vajadust?!

Ei tea.

Hetkel olen nagu ajamasina kapslis, istun Nõmme tee ühikas joon greibi mahla ja söön kiir makarone. Pärast väike 2in1 kohvi ja ongi kõik täpselt nagu aasta tagasi.

Hommikul käisin töövestlusel. Viru 3 uksetaha oli kogunenud nii mõnigi neiu sooviga asuda tööle vanalinnas, mina ka.
Peale veisikest ootamist lasti meid uksest sisse, õigesse ruumi viisid meid üüratud trepid. Kui olime roninud täiesti, selle vana ja suure vanalinna maja, katuse alla jagati meile kõiglile leht paberit mustvalgete pildikestega Tallinna vanast linnaosast. Natuke ma mõtlesin ja juurdlesin, muidugi tundsin ära Presidendi lossi ja raekoja hoone... sellest aga ei piisanud. Niisis, ma andsin alla, andsin oma paberi vähimagi kriipsuta tagasi ja teatasin, et see töö ei ole mulle. Kõik.

Eile käisime Reine, Sassi ja Rogeriga korra Hollywoodis. Enne tuuritasime niisama linnapeal ja tegime asja mõnda baari ja asja mõndede inimestega. Tore õhtu oli aga sain aru, et selles elus ei ole mitte midagi muutunud.

Enne eilset olin paar päeva maal, aitasin vanaemal kasta ja maasikaid korjata. Pärisin ka mil herneid võiks vaatama hakata aga vanaema vastas, et sel aastal vist ei tulegi. Kurkide kastmise eest preemiaks sain esimese kurgi.

Enne kodu olin paar päeva Haapsalus oma imeilusa õetütre ja õe ja enda peredega. Päevad möödusid rannas või kakaseid mähkusid vahetades.

Ma tegin veel palju imelisi asju ja mind valdas palju imelisi emotsioone aga ma lihtsalt ei jaksa meenutada enam, veits soe on.

Mu blogi vist enam kaua ei kesta... **muahh

Porto

Soe ja armas linn, eile n'gime eestlasi- kolme.
Ja majas kus peatume elab/s eestlane Mikk- v]rkpallur.

Maja on tohutult suur, umbes kahek[mne magamistoaga [hiselamu t[[pi vana hoone. Vannitoas on seltskonna m]ttes tore, et kuus pesuruumi on k]rvuti ja eraldatud k]igest kardina ja udu ebastabiilse seinaga. Kempsu kolmest kabiinist on [hel prilllaud, [hes on paberit ja [hes ei ole midagi.
K;;k on k]igi tubade peale [ks. Suur pere, palju pr[gi, h'sti palju pr[gi v]i meeletul hulgal pr[gi. Siin on need k]ik kolm kokku liidetud ja k[mnega korrutatud. Rott on ka vist ]he k[lmkapi alla 'ra surnud ja poolte toiduainete parim enne kuup'evad meenutavad siiani m;;dunud toredat aastat.
Maja elanikest oleme kohtunud paari l'tlannaga, paari itaallasega, hollandlasega, belglannaga, [he;; elaniku slovakiga, kreeklannaga, poolakaga.... ja tegelt p'ris paljudega aga p'ike on mu ajudega oma t;; teinud.

P'evad m;;duvad rannas peesitates, ookeani j'ises vees ujudes ja ]htul p'ikese p]letust ravides. K'ime ka j]e''res ilusaid ja soojasid ]htuid nautimas.
V'ljas on ligi 40C, ;;sel ribeiral 28C.
P'evasel ajal midagi asjalikku ei kannata v'ljas(linnas) teha, v]ib s[dame rabanduse saada.
Metrooga s]idame n[[d tasuta, sest kuulsime, et v'lismaalased nagunii trahvi ei pea maksma, isegi kui saavad. Kokkuhoiu poliiitika.
Otsustasin, et j''n siia seitsmendani. Siis Lissaboni.

Eile enne ;;d k'isime s;;mas- franseciniat.
T[[piline Porto s;;k.
Koosneb paljudest erinevatest vorstikestest, singist, lihast, peekonist, saiast, pooltoorest munast ja spets kastmest.
Loodan  siiski, k]ike seda ilu nautides, et mu selle suve puhkus j''b [[rikeseks.
Tahan t;;le!!!!!

Vabandan t'pit'htede puudumise p'rast!

Packing my stuff

ma pakin asjad sest aasta on möödas
vanad ketsid viskasin ära
ühed talvesaapad jäävad ka siia
pooled riided jätan haigla juurde vaestele
kui nad vaid teaksid et ma olen ka vaene
sellepärast annangi oma riided ära
teisest poolest veel pooled jätan reisi jooksul maha
sest neid kokku on rohkem kui 28 kilogrammi
tuba on juba täiesti tühi
nagu kõrbes
lendlevad vaid tolmu tordid
ka mõned pildid on seinal veel järgi
arvuti on laual
prillid ja pudel vett on ka
sooja on õhus rohkem kui kolmkümmend kraadi
aken on lahti ja autosid voorib
kõht on tühi
kurat ma olin ju Brasiilia poolt
elu teeb omad korrektuurid
auto mis sõidab Portosse
võtab meid kaasa
sest algab viimane seiklus
selle ajaarvamise jooksul

Covilhã- Porto- Lissabon- Barcelona- Riia- KODU

Armastus

ta tuleb mul meelde ei mõtle ma enam vaid vahetan sokid ja edasi elan

 krjutan lauale sinise tindiga:

ฉันรักคุณ*

ja kui pliiats tühjaks ei saa

kirjutan veel:

دوستت دارم**

  laual ruumi veel on:

σε αγαπώ***

ja lõppu lisan igaks juhuks:

amo-te****

ja et kindel oleks võtan musta pliitasi

kirjutan:

я  люблю тебя*****

ja siis ma lõpetan: 

我愛你******

lõpuks olen paljajalu:

jebać to*******

*Ma armastan Sind tai keeles

**Ma armastan Sind pärsia keeles

 ***Ma armastan Sind kreeka keeles

**** Ma armastan Sind portugali keeles

*****Ma armastan Sind vene keeles

******Ma armastan Sind hiina keeles

*******Perse kõik poola keeles

Pastel de Nata ja veel üks lemmik shot

Siin Portugalis leidsin ka omale lempar shoti(d).

• Pastel de Nata

Kohvi liköör pitsi, munaliköör peale ja kaneel kõige peale. Ilusad triibud peaksid jääma, mitte nagu alloleval pildidl.

                              Kaijal tulevad ilusamad

• Ja teine mille nime ma ei tea.

Suuremasse klaasi õllevahtu, no täitsa täis ja ainult vahtu. Pitsi kohvi liköör. Pits uputada õllevahu klaasi.


Jammijammijeee!!!