Tõsimeeli arvan, et täna see oli- minu kõige asjalikum koolipäev terve Portugalis veedetud aja jooksul, sest siin kella ei tunta, aega ei arvestata ja mõnikord lihtsalt unustatakse.
Hommikul suure surmaga kell 9 ajasime end voodikestest välja, hambad puhktaks, riide, kohvi sisse ja üks silm kinni kooli poole. Kella kümneks oli sihitud, jõudsime natuke hiljem. Aga professora veel hiljem.
Esimese asjana koridoris tuli meie juurde üks elu kõhna pliks ja ütles: "Girls, i think You are screwed!" Ei osanud reageeridagi kohe.. Aga ainult see, et loeng jääb ära. Ka üllatus ma ütleks, minu arust jääb neid üle ühe ära! Kartsin hullemat.
Siis me, veits mossis nägudega, läksime raamatukokku, et õpiks väheke ja ammutaks inspiratsiooni. Saimegi hakkama. Ja isegi portugali keele tunniks õppisime ära. Viis tundi oli aega. Päris usinasti.. Esimene kord raamatukogus õppida oli edukas, teeme seda kunagi veel!
Ja siis läksime Cad´i ja seal saime ka hakkama, veits segaduses olin ma vahest ja professor isegi natuke vihastas, et kas ma olen loll või misvärkonnagu.. aga ma ei lasknud ennast sellest häirida ja tunnistasin ikka ausalt edasi kui aru ei saanud. Mis temalgi üle jäi, kui kannatlikult seletada.
Seal läks veits pikemalt ja jooksime otse UBI IV´sse. Hilinemisega 30 minutit jõudime üleni higiste ja hingeldavatena kohale, pots toolile ja hoolega kuulama mida tarka portugali keele õpetajal meile pakkuda on.
Seal kaheksani ja hops tagasi koju ja oligi päev kirjas, edukana muide!
Pilt inspiratsiooniks minu ja Kaija uuele projektile mille nime me veel ei tea.
No comments:
Post a Comment