Eile sadas kui ma tööle hakkasin minema. Päris kõvasti kallas ja ma jõudsin hakata muretsema, sest vesi voolas mööda mu nägu alla, viies kaasa meigi ja vaeva mis ma olin näinud. Tavaliselt ma ei muretseks aga 8 tundi tööl. Kohale jõudes ma olin selle unustanud, ju ei olnud siis nii hull. Aeg läks ja läks. Ja siis ma läksin jälle mööda Nõmme teed ja ei sadanud. Kuigi oleks võinud, ma otsustasin bussi kasuks.
Täna on teistmoodi. Täna paistab päike ja mina sõidan autoga.
No comments:
Post a Comment